Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (August 2024) |
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (inglise keeles Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services – otsetõlkes 'valitsustevaheline teaduslik-poliitiline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu', IPBES[1]) on sõltumatu valitsustevaheline platvorm, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja poliitika seoseid, et tagada elurikkuse ja loodushüvede tõhusam kaitse ja jätkusuutlikum kasutamine ning selle kaudu ka säästev areng ja inimeste pikaajaline heaolu.[2]
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu asutati 21. aprillil 2012 94 riigi valitsuse poolt. 2018. aasta seisuga on koostöökogu liikmeks 128 riiki[3]. Koostöökogu sekretariaat asub Bonnis Saksamaal ja selle tööd administreerib ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP[4]). Eesti liitus 2016. aastal, olles varem osalenud koostöökogu töös vaatlejana.[viide?]
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu eesmärk on luua nii teadus- kui ka poliitiliste kogukondade poolt tunnustatud ülevaated elurikkuse ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) seisundist, mille loomisesse on panustanud teadlased, valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid, samuti kohalikku pärimusteadmust kandvad kogukonnad. Ülevaated koostatakse läbipaistva protsessi käigus kogu olemasolevat informatsiooni sünteesides. IPBES-i eesmärgiks on parandada teaduse hõlmamist iga tasandi poliitilistesse otsustesse ning aidata poliitikutel teha informeeritud otsuseid jätkusuutliku arengu ja inimeste heaolu tagamiseks.
Koostöökogu väljundiks on elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi regionaalsed aruanded[5], globaalne aruanne[6] ning mitmesugused temaatilised aruanded[7]. Valminud on temaatiline aruanne[8], mis käsitles tolmeldajaid, tolmeldamist ja toidutootmist ning mille kinnitasid 124 valitsust 2016. aastal Kuala Lumpuris Malaisias.[8]
2018. aasta 23. märtsil võeti Colombias IPBES-i liikmesriikide poolt vastu neli regionaalset aruannet, sealhulgas Eestit puudutav Euroopa ja Kesk-Aasia aruanne[9], ning maa kahjustumist käsitlev temaatiline aruanne[10]. Eestis on IPBES-i kontaktasutuseks Kliimaministeerium. Eestist on aruannete koostamisel retsensendina osalenud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson (tolmeldajate, tolmeldamise ja toidutootmise aruanne) ning autorina Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm (Euroopa ja Kesk-Aasia regionaalne aruanne).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ About IPBES (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ TÜ teadlased leiavad üleilmses aruandes, et elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu Tartu Ülikooli pressiteade, 26.03.2018 (vaadatud 27.03.2018)
- ↑ Liikmed Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ UNEPi koduleht (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ regionaalsed aruanded IPBES-i kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ globaalne aruanne IPBES-i kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ temaatilised aruanded IPBES-i kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ 8,0 8,1 "Globaalne aruanne kaardistas tolmeldajaid ohustavad tegurid". Keskkonnaministeerium. Uudised. 04.03.2016. Vaadatud 14.03.2018.
- ↑ Euroopa ja Kesk-Aasia käsitlev aruanne IPBES-i kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
- ↑ Aruanne maa kahjustumise kohta
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu koduleht
- TÜ teadlased leiavad üleilmses aruandes, et elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu Tartu Ülikooli pressiteade, 26. märts 2018